CLT-paneeli koostamisel kasutatakse puitlamellide ühendamisel sideainena polüuretaanliime. Järgnevalt 3 kõige olulisemat põhjust, miks neid kasutatakse:

• ● madal ühikkulu pindala kohta
• ● kiire pressimise ja kuivamise aeg
• ● head tugevusomadused, mis tagavad paneeli nomidele vastavuse standardi EN 14080 piires ja CE-markeeringu võimalused

Polüuretaani keemilise koostise loojaks ja „isaks“ peetakse Otto Bayer’t (1902-1982). Ajaliselt pärineb see liimi koostis II maailmasõjast, kui see esimest korda asenduskummina välja töötati. Seda uut mitmekülgse kasutusega orgaanilist e. loodullikku polümeeri kasutati nii paberi immutamises, rõivaste vastupidavuse parendamises ja lennukitööstuse erinevates etappides. Samuti kasutati ka müüritiste-, metalli- ja puidu kaitseviimistlusena. Tänapäeval võib leida polüuretaanist liimühendusega tooteid kõikjalt meie ümber: mööbel, autod, rõivad, kodumasinad kuni ehituse isolatsioonimaterjalideni seina- ja katuse konstruktsioonides.

Omaduste poolest on tegemist liimühendusega, mis on kaalult kerge, läbipaistev, vee- ja niiskuskindel, tugevuselt vastupidav ning tööstuslikust seisukohast väikse tootmisenergia- kuluga. Ühekomponendiline niiskuse toimel kõvenev liim, mis ei sisalda lahusteid. Liim kõveneb õhuniiskuse ja kokkuliimitavate materjalide niiskuse koostoimel. Hea kuuma- ja külmakindlus WATT 91 järgi.

Tegemist on energiatõhusa, taaskasutatava ja isoleeriva liimiga, milles seinebki tema loodus- ja keskkonnasõbralikkus.

Piisava ja vastuvõetava heliisolatsiooni annab hoolikas projekteerimine ja ehitus – vuukide puhul kasutatakse nõuetekohaseid piisava elastsusega hermeetikuid ja pahtleid. Katsed on tõestanud, et CLT-majad pakuvad rahuldavat heliisolatsiooni, kui on eelnevalt kasutatud õigeid projekteerimise- ja paigaldamise võtteid.

Õhumüra isolatsioonivõime näitab, mil määral konstruktsioon isoleerib läbi konstruktsiooni tulnud heli. Konstruktsiooni õhumüra isolatsioonivõime on konstruktsioonile langenud ja sellest läbitunginud heli energia suhe detsibellides. Kui heliisolatsioonivõime on 50 dB, pääseb läbi konstruktsiooni üks sajatuhandik konstruktsioonile mõjunud heli energiast.

Konstruktsiooni heliisolatsioonivõime sõltub eelkõige konstruktsiooni massist ja sagedusest. Lihtsate massiivsete konstruktsioonide puhul saadakse heliisolatsioonivõime nn. massiseaduse alusel:
R=20*log(m*f)-49 (dB), kus
R – heliisolatsioonivõime (dB)
m – mass ruutmeetri kohta (kg/m²)
f – sagedus (Hz).

• Heliisolatsiooni saavutamiseks peavad konstruktsioonid olema täiesti tihedad
  • Pragu või ava halvendab alati heliisolatsiooni
  • Akustiline projekteerimine nõuab terviku kavandamist

• Mürasummutus, väljendatuna protsentides, on sageli lihtsamalt mõistetav kui detsibellides väljendatud väärtused:
  1 dB – vaevutajutav helisummutus;
  3 dB – suur ja selgelt märgatav helisummutus, vastab 20% helisummutusele;
  6 dB – helisummutus umbes 35%;
  10 dB – helisummutus umbes 50% (s.t helitaseme vähendamist 10 dB võrra tajub inimene kui kaks korda vaiksemat heli).

Massi või sageduse kahekordistamisel suureneb heliisolatsioonivõime 6 dB. Vastavalt massiseadusele saavutatakse raskema konstruktsiooni abil parem heliisoleerivus. Seega on suure massiga konstruktsioonid akustiliselt eriti kasutuskõlblikud. Püüdes saavutada võimalikult head heliisoleerivust, kasutatakse betoonkonstruktsioone. Madala sagedusega helide isoleerimist on võimalik saavutada ainult raskete konstruktsioonide abil.

• Inimkõrv kuuleb helisid, mille sagedus ulatub 20 kuni 20 000 Hz. Ta suudab tajuda puulehtede sahinat – umbes 10 dB(A), ja on võimeline kohanema ka kurdistava muusikaga – umbes 90–110 dB(A).

• Heli intensiivsuse skaala (db):

0 – (alumine kuuldelävi)

10 – lehtede nõrk sahin, tasane sosin

20 – kella tiksumine, väga vaikne korter

30 – sosin, müra tase vaikses koridoris

40 – vaikne kõnelus 1m kaugusel, müratase vaiksel tänaval

50 – tavaline kõnelus, vaikne muusika

60 – vali kõnelus

70 – väga vali kõne, tänavamüra

80 – väga vali raadiomuusika, müra liiklusmagistraalil

90 – mootorimüra, mootorratas

100 – mootori müra ilma summutita

110 – orkester fortissimo

120 – müra 3 m kaugusel lennuki propellerist

Alljärgnevalt graafikult ilmneb, et 3 kõige parema helineelduvusega materjali tavapärase heliintensiivsuse juures (2000 Hz) on jäigale alusele kinnitatud poorne materjal, vaippõrand 5,5 mm ja inimkeha. CLT-paneel jääb napilt lubatud normide (ISO15712) limiidi piiresse. Tähelepanuväärne on seegi, et kahekordete akende ja laudpõranda heli neelduvus on tavapärase heliintensiivuse korral enam-vähem võrdsete näitajatega.

Lisainfo: http://www.clttalo.fi/wp-content/uploads/2015/09/Akukon-154166-1-Finnlog-OÜ-konstruktsioonide-heliisolatsiooni-hinnang.pdf

Kõige muu saja ja tuhande vajaliku asja seas on esmatähtsad soojad ja puhta õhuga eluruumid. Ei ole just hubane, kui õues on külm ja kõle ning kodus on ka külm.
Meeldivalt soe tuba ühtlase temperatuuriga ja värske õhk igas toas, köögis, vannitoas, kus iganes, on üks põhitingimusi kaasaegses kodus. Tõsi, maja süda on küttesüsteemi soojusallikas. Millist energiakandjat selles kasutada, on väga oluline. Nagu öeldakse – mis põleb, annab sooja. Kas energiakandjat põletatakse lokaalses katlamajas, või tehakse seda kusagil kaugemal keskkatlamajas ning soojus tuleb majja trasside kaudu, on asja üks külg. Oluline on aga see kui mugav on küttesüsteemi teenindamine ja kui palju kulub soojusele RAHA. Siinkohal on õige aeg välja öelda eluliselt ning ka majanduslikult tähtis tõde: “rikas pole see, kes palju ja kallilt ostab, vaid see, kes vähe kulutab”.
Meie geograafilises elupiirkonnas on võimalus valida mitmete kütteliikide vahel. Nii mõndagi energiaallikat ei ole meil veel võetud kasutamisele või kasutatakse vähe. Samal ajal traditsioonilisi energiakandjaid kasutatakse veel üsna ebaökonoomselt.

Sooja võib mitut moodi toota. Kütteaineks võib olla puit erinevates variantides (halupuu, pellet), kütteõli, elekter, gaas, päikeseenergia, maa- ja õhusoojus jne. Kuidas aga need energialiigid muuta kõige kasulikumalt, ökonoomsemalt ja efektiivsemalt soojusenergiaks? Milline variant on sobivaim, peaks olema igaühe enda otsustada ja sõltub põhiliselt rahakoti paksusest ning soovitava mugavuse tasemest.
Tähtsat osa etendab elamu ehitamisel selle soojapidavus ehk soojakaod väliskeskkonda ja ventilatsioonile.

Puitmaterjali kasutamine vähendab CO₂ emissiooni. Puu kasvamise ajal omastatakse ja salvestatakse süsinikdioksiidi ümbritsevast atmosfäärist st. puit kui materjal, tekib päikeseenergia ja fotosünteesi koosmõjul. 1 m³ puidu maht sisaldab 1 tonn CO₂, millest järeldub, et puidu aktiivsem kasutamine vähendab globaalset kasvuhooneefekti. Kusjuures, sajandeid kasutatatud puitmaja materjal on taaskasutatav energeetika valdkonnas.

Süsiniku salvestamine mitmekorruselise elamu kompleksi näitel [kg/m²]

Eelnevalt graafikult ilmneb, et süsiniku salvestamise võimekus CLT-paneelil ületab kivi/betooni ligikaudu 14-kordselt!

Tooted metsandusest ja saetööstusest aitavad kaasa süsiniku neeldumisele, samas ka vähendades suurel määral CO₂ tekkimist – selline puidukasutus toimib ka fossiilkütuste asendajana.

Ökoloogilisest seisukohast vaadatuna on olulised 4 kasulikku momenti:

• ● Väiksem energia kulu tootmisel võrreldes teiste materjalidega
• ● Vähene aja kulu võimaldab säästa veelgi enam
• ● Taaskasutusega seotud lisahüved
• ● Tootmisjääkide kasutamise võimalused

CLT-majade ehituses saavutatakse hea õhutihedus siledate kontaktpindade ja korralike kruviühenduste abil. Täiendava tihendina kasutatakse sõlmedes õhukindlaid teipe, mis kompenseerivad puidule omase paisumis-kahanemisega tekkivad praod ja õhuavad.

Soe õhk püsib hoone sees ja külm õhk sellest väljaspool vaid juhul, kui hoone konstruktsioonid on läbinisti õhutihedad. Tuuletõmbe vältimine parandab elamismugavust ja hoone energiatõhusust, mis omakorda vähendab küttekulusid. Õhutihedus kaitseb ka hoonet kahjustumise eest, hoides maja heas korras ja pikendades selle kasutusiga.

Õhutihedus mängib hoonete energia analüüsi juures olulist rolli ning mõjutab otseselt maja kütte- ja jahutuskulusid. Lisaks viimasele on õhutihedusega seotud piirete niiskustehnilised probleemid (hallituse teke, niiskuse kondenseerumine), piirde pindade alajahtumine, sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus, ventilatsioonisüsteemide toimivus, müra ja tuleohutus.

Maja ebapiisav õhutihedus väljendub planeerimatu ja kontrollimatu õhuvoolu näol läbi pragude ja ebatiheduste hoone piiretes. Seda põhjustavad tuul, temperatuuride erinevus (nn korstnaefekt) või ventilatsiooniõhu rõhkude erinevus. Õhutiheduse tagamine nõuab keerukaid, lõpuni läbimõeldud ja kompleksteid lahendusi. Piirde detailid tuleb projekteerimise ajal hoolikalt läbi mõelda, õhutõke peab olema korralikult paigaldatud ja liitekohad nõutavalt teostatud. Kuna reeglina jääb piirde õhutõke piirde sisse, tuleb õhu tihedust mõõta ehitusetapis, kui lisatihendamine on veel võimalik. Piirete ebapiisavat õhutihedust ei saa käsitada loomuliku ventilatsioonina. Läbi piirde ebatiheduste toimiv õhu liikumine ei ole kontrollitav, juhitav ega vajadusel filtreeritav. Kui näiteks niiskuskahjustuste tagajärjel on piirdesse tekkinud hallitust või mädanikku, kannab õhk hallituse eosed siseruumi. Läbi põranda võib ruumidesse tungida ka radooni. Ka loomuliku ventilatsiooniga hoonete piirded võivad olla õhutihedad. Värske õhk pääseb sel juhul ruumi värskeõhuklappide kaudu ventilatsioon on kontrollitav ja õhk vajadusel filtreeritav. Sisekliima kujundamisel mängivadki peamist rolli toimiv kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Piirete õhutihedust mõõdetakse õhu hulgaga (l/s, m³/h), mis läbib 1 m² suuruse pindalaga piiret, mille mõlemal pool on teatud (tavaliselt 50 Pa) õhurõhkude erinevus. Valmis hoone eri piirete õhutihedust ei ole võimalik eraldi mõõta, seetõttu mõõdetakse kogu hoone õhutihedus ja väljendatakse see kõikide piirete keskmisena.

Hoone õhutihedust väljendatakse ka n50 arvu abil. n50 mõõtühikuks on l/h ja see väljendab hoone õhuvahetuvust, kui õhu rõhkude erinevuse kahel pool piiret on 50 Pa.

Mõlemal puhul kasutatakse sama mõõtemeetodit. Kui õhutihedust väljendatakse mõõtühikuga m³/h·m², jagatakse 50 Pa juures mõõdetud õhuvool hoone välispiirete pindalaga, kui mõõtühikuga 1/h (õhuvahetuse kordarv), jagatakse 50 Pa juures mõõdetud õhuvool hoone siseruumide mahuga. Kogu hoone õhutihedust mõjutavad kõikide piirete, liitekohtade, akende-uste jne. õhutihedus. Ventilatsioonisüsteemid piirete õhutihedusemõõtetulemust otseselt ei mõjuta, kuna värskeõhuklapid, õhu sissepuhke- ja väljatõmbeventiilid teibitakse mõõtmise ajaks kinni.

Hoonete õhutiheduse mõõtmine

Hoonete õhutihedust saab hinnata:

● püsiva rõhuerinevuse juures piirdeid läbiva õhuvoolu mõõtmine nn. BlowerDoor’i meetodil;

● hoone teatud sagedusega survestamine nn. vahelduvsurvestuse meetodil;

● passiivse märkegaasi meetodil

“BlowerDoor”

See on levinuim hoonete õhutiheduse mõõtmise meetod, mille metoodika on

standardiseeritud ning vastav standard vastu võetud ka Eestis: EVS EN 13829:2001

“Thermal performance of buildings – Determination of air permeability of buildings – Fan pressurization method”. Hoone välisukse (või akna) avasse paigaldatakse õhutiheduse mõõteseade . See koosneb muudetava suurusega raamist, õhutihedast kangast, ventilaatorist ja mõõte- ning juhtimisseadmetest. Mõõteseadme ventilaator tekitab sise- ja väliskeskkonna vahele soovitud õhurõhkude erinevuse. Katse ajal mõõdetakse õhu voolu, mis on vajalik etteantud rõhuerinevuse hoidmiseks. Sama õhuhulk, mis läbib ventilaatorit, tuleb hoonesse ka läbi piirde ja pragude. Mõõtmised teostatakse erinevate õhurõhkude, nii alarõhu kui ka ülerõhu tingimustes, maksimaalselt 10 Pa sammuga, tavaliselt 0…±60 Pa. Hoone piirete õhutiheduse mõõtmisel sulgetakse kõik muud avad: välispiirdes olevad uksed ja aknad, mis normaalasendis on suletud, värskeõhukapid ja ventilatsioonisüsteem teibitakse kinni, nagu ka ahjude ja kaminate avad, kuna alarõhu tõttu võib sealtkaudu tahma tuppa paiskuda. Sisemised vaheuksed jäetakse avatuks. Lisaks kontrollitakse, et põrandatrappide haisulukkudes oleks vesi. Lisaks hoone kui terviku õhutiheduse mõõtmisele on alati vaja teada ka õhulekke kohti välispiiretes. Nende avastamiseks kasutatakse kas termovisiooni infrapunakaamerat või märkesuitsuandureid.

Õhktiheduse mõõtmine „Blower Door“ meetodil.

Maja õhutihedust saab mõõta vastavalt standardiseeritud rõhu testi EN 13829 alusel, kui suurendada õhurõhku majas 50 Pa ning jälgida õhuvahetuse kiirust hoones. Õhulekke määr ei tohiks olla majas rohkem kui 1 ühik tunnis.
Alljärgnevalt on näha õhulekke näidud erinevate majade puhul:

• ● Passiivmaja n50 = 0.6
• ● Tihe maja n50 = 1
• ● Uued majad n50 = 3–4
• ● Normaalne tihedus n50 = 5…10
• ● Lekke konstruktsioon n50 = 15

Hoonete tüüpilised õhulekkekohad:

• ● vahelae ja katuslae liitekoht välisseinaga;
• ● aknad ja uksed ning nende ühenduskohad välispiiretega;
• ● installatsiooni läbiviigud õhu- ja aurutõkkest;
• ● küttekollete ja korstnate läbiviigud õhutõkkest;
• ● pistikud, lülitid, harukarbid

Esialgne CLT tootmise areng sai alguse Lausanne’st Šveitsist 90-ndate aastate alguses. Mitmed ettevõtted alustatasid tootmist endi loodud patentide põhjal. 1996 aastal muutus Austrias kohustuslikuks teadusuuringute läbiviimine kaasaegse CLT arendamises. Mõned aastad  olid aeglase areguga, aga 2000 aastast hoogustus ja kasvas CLT kasutus oluliselt, osaliselt tänu ökoloogilise mõteeviisi populaarsuse kasvule ehitussktoris – ennekõike ikkagi paremale efektiivsusele, ehitusnormide muutustele (eriti Rootsis ja Madalmaades), täiustatud turundusvõtetele ja edasimüüjatele. Oluline factor oli, et tajuti seda, et CLT ei ole enam katsetuslik/eksperimentaalne konstruktsiooni süsteem. Euroopa tootjad on järginud ETA põhimõttelisi parameetrilisi juhiseid, mis lubavad neil toota, kuigi arenduspingutusi tehakse sisuliselt Euroopa Standardite (EN) järgi. Tüüpilise ehitiste variandid on korterelamud ja haridusasutuste hooned. CLT tootmismahtude poolest on Euroopas eestvedajad Austria, Saksamaa, Šveits, Rootsi, Norra ja Suurbritannia. Uued tootmisüksused valmivad peagi Rootsis, Austraalias ja Põhja-Ameerikas. CLT on samuti tuntud ka kui X-laminaat(„ristlaminaat“) ja massiiv ehituspuit.

Euroopa suurimad tootmisettevõtted:

Puidu tähtsus ehitusmaterjalina on ajas muutunud üha tähtsamaks, mida mõned aastakümned tagasi ei osatud isegi kõige positiivsemates ennustustes prognoosida. Ehitustehnilised uuringud tule- ja mürakaitse valdkonnas, materjalide arendus, insener-tehniline tarkvara areng ja uued tootmistehnoloogiad on loonud täiesti uusi võimalusi puithoonete disainimisel.

CLT (Cross laminated timber) on täispuidust plaat, mis koosneb vähemalt kolmest üksteise suhtes risti paiknevast liimpuitkilbist. Alates viiekihilisest paksusest võib keskmistes kihtides lamellide külgmised servad liimimata jätta. Teadaolevalt on suurim valmistatav plaadimõõt 3,5×15 m paksusega 0,4 m. Liimimisel kasutatakse keskkonnasõbralikke PUR(polüuretaan)-baasil liime. CLT plaati kasutatakse nii sise- ja välisseinteks kui ka lagede ja katuste jaoks. CLT-majad kestavad sajandeid, kui on korralikult projekteeritud, ehitatud ja kaitstud ilmastiku ning niiskuse eest.

Kuni 10% rohkem eluruumide kasutatavat pindala tänu CLT-le

http://www.dailyhomedecorideas.com/other-ideas/sensible-and-eco-pleasant-student-unit-measuring-only-10-square-meters/

CLT on väga paindlik ja on hästi kombineeritav teiste ehitusmaterjalidega. Seoses suure koormuse taluvusega kahes tasapinnalise suunas, on puidu kasutamisvõimalused tänu CLT-le ehituses ja arhitektuuris veelgi avardunud. Kasutatakse üha enam ühe- ja mitmepere elamute kui ka äri- ja tööstushoonete ehituses.

Üldised karakteristikud:

● Kasutus – esmane kasutus seinana, põrandana ja katustena kodudes ja teistes ehitistes.

● Maksimum laius – 3,5 m

● Maksimum pikkus – 16,5 m

● Paksused – 60-400 mm

● Kihtide struktuur – liimitud, risti lamineeritud kiht paneel

● Puidu liik – kuusk (keskmistes kihtides võib kasutada mändi, kattekihtides võib soovi korral kasutada mändi ja lehist)

● Lamellide tugevusklass – C24, sisemistel kihtidel võimalusel ka C16 [EN 338]

● Niiskussisaldus – 12% ± 2%

● Liim – formaldehüüdi vaba PUR-baasil liim lamellide külgede, sõrmjätkude ja pindade liimimiseks

● Pinna kvaliteet – a)mittenähtav kvaliteet b)tööstuslik kvaliteet c)nähtav kvalieet – pinnad on alati lihvitud

● Mass – ca. 470 kg/m³

● Niiskuse mõju paneeli mõõtmetele –
a)1% puidu niiskuse muutusega kaasneb 0,02% paneeli mõõtmete muutus pikisuunas
b)1% puidu niiskuse muutusega kaasneb 0,24% paneeli mõõtmete muutus laiuse suunas

● Tulepüsivus –
a) puitmaterjalist osad v.a põrandad -> Euroclass D-s2, d0
b) põrandad -> Euroclass Dfl-s1

● Vetthülgavus – 20-50 µ [EN 12524]

● Soojamahtuvus – 1600 j/(kg*K) [EN 12524]

● Kasutusklass – klass 1 ja 2 [EN 1995-1-1]

Eelnevalt graafikult ilmneb, et kui on soov saavutada CLT-plaadi soojusjuhtivus U väärtus normi piiresse 0,2…0,25 [W/m²K], on vajalik lisasoojustus.

Vastavalt välispiirete energiatõhususe miinimumnõuetele peab projekteeritavate ja ehitatavate hoonete seinte soojusjuhtivus (U arv) jääma vahemikku mitte rohkem kui 0,2…0,25W/(m²K). U arv näitab mitu vatti (w) liigub läbi seina ühe ruutmeetri, kui temperatuur erineb piirde eri pooltel 1 kraad. U arvu aluseks võttes saame tuletada seina soojustusekihi paksuse.

Välisseina U arvu määrab peamiselt summeerituna selles paiknevate materjalikihtide soojusjuhtivused. Materjalikihi U- arv võrdub selle soojusjuhtivus korrutatuna tema paksusega (m). Väiksem soojajuhtivus tähendab paremat soojapidavust. Euroopas levinud soojustusmaterjalide keskmine sooja-erijuhtivus = 0,037(W/m²°C).

Alljärgnevas tabelis on piirdekonstruktsioonid jaotatud kahte põhimõttelisse tüüpi: a) soojustusmaterjalid b) mitmesugused seinamaterjalid kandevkonstruktsioonidele. Soojustusmaterjalide puhul ilmneb, et klassikalises soojustuses kasutatava klaasvilla soojusjuhtivuse näitajad on 1/3 võrra paremad kui saepurusoojustusel ja 2 korda kehvemad kui aknatööstuses soojustamisel kasustataval gaasil argoonil. Seina kandev- konstruktsioonide puhul ilmneb, et puidu soojusjuhtivusnäitajad on 2 korda paremad kui Fibo 5 blokil ja võrreldes betooniga 10 korda paremad.

CLT-plaadi tootmine e. tööstuslik etapp
a) Saematerjali järkamine –visuaalne sorteerimine
b) Sõrmtapi freesimine, liimimine ja kokkupressimine
c) Ooteaeg
d) Lamellide hööveldamine
e) CLT liimimine-pressimine
f) Ooteaeg
g) Järeltöötlus-pakkimine

CLT paigaldus e. ehituslik etapp
1) Vertikaalsed ühendused risti paiknevate seinapaneelide vahel
2) Horisontaalsed pooltapp ühendused põrandapaneelide vahel
3) Põrandapaneelide ühendused järgneva korruse seinapaneelidega
4) Vertikaalsed pooltapp ühendused seinapaneelide vahel

Illustratsioon näitab tüüpilist temperatuuri ja aja gradienti täispuidu ristlõikes tulekahju olukorras.

Üks peamisi eeliseid CLT-paneelil on tulekindlus. CLT omab oluliselt paremaid näitajaid tulepüsivuses kui teras kõrgetel temperatuuridel.

Lihtne on mõista, et puitkarkass ehitise maine tulepüsivuses on sisuliselt tuleohtlik. Siiski on CLT-paneelil tunduvalt paremate näitajatatega.

Et mõista, kui tõhus on CLT tulekahju korral, tuleb alustama arusaamast, et tulekindlus on võime materjalil piirata tulekahju ja jätkata edasi struktuurset kandefunktsiooni. Tulekindlust väljendatakse ajalisiselt, alates tule puhkemisest kuni hetkeni, kui materjal kaotab oma kandevõime. Tüüpiliselt väljendatakse tulepüsivust minutites: 30-,60- või 90.

Alljärgnevalt graafikult ilmneb, et R-90 nõuded on täidetud 175 – ja 245 mm paksuste CLT-paneelide puhul. Paraku 105 mm paksusega CLT-paneel ei garanteeri isegi R60 nõudeid. Katsetamise metoodikana on kasutatud standardit ULC S101.

Ventilatsiooniks nimetatakse õhuvahetust siseruumides. Õhuvahetust kasutatakse selleks, et ruumis oleks puhas ja värske õhk ehk eesmärgil hoida ruumiõhu saasteained tervisele ohutul tasemel. Täiuslikult lahendatud süsteemil on sissepuhketemperatuur  aastaringselt 20-22ºC vahel, õhk puhastatud liigsest tolmust ja õhuhulgad reguleeritavad igas ruumis eraldi.

Ventilatsiooni puudumisel saastub õhk üsna kiiresti. Põhiliseks saastajaks on inimene ise. Sissehingamisel tarvitatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ja väsinuks. Samuti on vaja korralikult ventileerida niisked ruumid, sest liigne niiskus rikub ära Teie hoone ja kahjustab tervist. Ventilatsiooni abiga viiakse välja ka halb lõhn ja liigne tolm. Põhilised saasteallikad on tubakasuits, söögilõhnad ja tolmune välisõhk. Tootmishoonetes on vaja ventileerida inimesele ohtlikud tootmisprotsessis tekkivad kemikaalide lõhnad ja tolm. Nõuetekohase ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ja hallitus, mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud. Halvim pole aga see. Maja ehitame uue. Hallitusest tekkinud seente ja kantserogeenide tagajärjel, haigestudes näiteks vähki, me uut tervist enam endale osta ei saa.